Eks nagu iga ametikoha puhul saab selle teha täpselt nii keeruliseks või lihtsaks, kui endal soovi on. Ehk töökeskkonnaspetsialistil on valida, kas tagada lihtsalt seaduse nõuete täitmine või tegeleda teemaga veidi sügavamalt ja sisulisemalt?

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, millega töökeskkonnaspetsialist võiks tegeleda. Loomulikult ei pea kõigega üksi tegelema, vaid osad ülesanded võib ka ära delegeerida.

1. Riskide hindamine ja juhtimine.

Tuleb aru saada, millised riskid töökeskkonnas töötajaid ohustavad ning mida peaks tegema selleks, et neid ohtusid vähendada.

2. Ohutusjuhendite koostamine ning töötajatele tutvustamine.

Üks kõige paremaid ennetusmeetmeid on töötajate teadlikkuse tõstmine. Üks osa sellest on läbimõeldud ja põhjalik töötajate juhendamine. Selleks peavad olema põnevad juhendamiste materjalid ning haarav juhendamise protsess.

3. Parimate isikukaitsevahendite valimine, töötajatele väljastamine ning selle kandmise jälgimine (see ei ole teemaks kõikides ettevõtetes).

Head isikukaitsevahendid tagavad selle, et töötajad neid ka heameelega kannaks. Ole kursis viimaste lahendustega ning vajadusel vaheta need paremate ja mugavamate vastu välja.

4. Töötajate tervisekontrolli saatmine ning töötajate tervisega tegelemine.

Töötajate tervisekontrolli eesmärk on saada aru, kas töötaja sobib antud tööd tegema. Selle põhjal võivad tulla soovitused, kuidas töökorraldust või töökeskkonda töötajal muuta, et tema tervist paremini hoida. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanne on leida need lahendused ja olukorrad, mis antud töötajale sobivad.

5. Toetava personali olemasolu.

Toetavaks personaliks ma nimetan töötajate esindajaid, esmaabiandjaid jne. Nemad peavad olema tavaliselt valitud, määratud ja koolitatud. Kuid eelkõige on töökeskkonnaspetsialisti ülesanne neid ka kaasata ning nendega koos töökeskkond paremaks ja ohutumaks teha.

6. Intsidentidega tegelemine ning põhjuste likvideerimine.

Intsidentidena loen mina tööõnnetusi ja ohtlikke olukordi. Töökeskkonnaspetsialist peaks leidma süsteemi, kuidas neid kõige paremini kokku korjata, uurida ning tegeleda põhjuste likvideerimisega. Siin oleks hea leida süsteem, millega ka töötajad saavad lihtsalt erinevatest olukordadest teavitada.

7. Töökeskkonna, tööprotsesside, töövahendite monitoorimine ning võimalike ohtude avastamine.

Siin tuleks leida süsteemne ja regulaarne lähenemine, kuidas tagada, et töökeskkonnaspetsialist oleks kursis iga ruumi, osakonna, tööprotsessi ja töövahendi kasutusest ning ohtudest. Järjepidev ja regulaarne kontroll võimaldab märgata, kui mingi töövahend hakkab kuluma; liigutus koormavaks ning protsess ohtlikuks muutuma. Selleks oleks mõistlik teha enda jaoks aasta plaan, millal, mida ja kuidas kontrollida.

Ülal nimetatud teemad on need, millega üks töökeskkonnaspetsialist peaks kindlasti tegelema, kuid neid teemasid on kindlasti veel. Oluline oleks siin kindlasti ka olla kursis uute praktikate ja tehnoloogiatega, et pidevalt töökeskkonna ohutumaks ja turvalisemaks muutmisega tegeleda.