Ohuolukordi defineeritakse erinevalt, kuid antud juhul räägime me juhtumist, mis oleks võinud lõppeda tööõnnetusega. Ohuolukordi võib jagada omakorda  ohuolukordadeks, mille korral oli vaja esmaabi osutada ning ohuolukorrad, mis ei põhjustanud vigastust, kuid oleksid võinud viia tõsise tööõnnetuseni. 

Miks on vaja ohuolukordade raporteerimisega tegeleda? 

Ohuolukordade registreerimine võimaldab mõista, millised on töökeskkonnas peamised murekohad, mis võivad ükshetk põhjustada tööõnnetuse või tööga seotud haigusi. Lähenedes süsteemselt intsidentidele ning keskendudes nende intsidentide lahendamisele me järk-järgult parandame töökeskkonda. 

Kes peaks olema kaasatud intsidentide registreerimisse? 

Üsna loogiline on see, et intsidentide raporteerimisse peaksid olema kaasatud kõik inimesed, kes peaksid raporteerimisega tegelema hakkama. Küll aga tasub alustada vähemate inimestega, nt alustuseks testivad süsteemi töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik. Hiljem saab liita üksuste juhid, meistrid jne ning lõpuks, kui süsteem on mitme nurga alt ära testitud, siis liidate ka töötajad juurde

Millised intsidentide registreerimise süsteeme kasutada? 

Intsidentide registreerimiseks on mitmeid erinevaid süsteeme ja millist süsteemi valida oleneb päris mitmest asjaolust:

  1. Kes on kaasatud intsidentide raporteerimisse
  2. Kui suur on teie ettevõte
  3. Kui detailideni te soovite ise minna?

Alustada tasuks süsteemiga, kuhu esialgu töötajaid ei ole vaja kaasata, kuna nii saate ise kõige pealt tõestuse, kas süsteem töötab ning milliseid muudatusi on vaja teha. 

Lihtsamate lahenduste hulka kuulub lihtne exceli täitmine, kus näiteks üksuste töö eest vastutavad isikud saavad kirjeldada üksuses esinenud ohtlikke olukordi. 

Natuke keerulisem lahendus on anda lihtne exceli süsteem ka töötajatele täitmiseks, kuid siin on oluline kindlasti tegeleda põhjalikult kommunikatsiooni tööga ehk miks me ohuolukordi kogume, mis nendest edasi saab ja milliseid olukordi loetakse ohtlikeks olukordadeks? Töötajad võivad karta juhtumeid teavitada, kuna kardavad, et sellele võib järgneda karistus või ebasoodne kohtlemine. Tuleb kinnitada, et ohutegurite teavitamise eesmärk on saada statistikat, kui palju ühetaolisi ja sama sisuga olukordi juhtub ning kuidas ennetada, et need ei kujuneks tööõnnetusteks. 

Kindlasti implementeerimise mõttes kõige keerulisem, kuid edaspidi kõige lihtsam on kasutada mõnda programmi intsidentide raporteerimiseks. Turul on selleks sadu võimalusi ning tuleb jälle vaadata selle järgi, mis on teie eesmärk ning kui detailset infot te soovite koguda. Lisaks, kas soovite ka kohe töötajad raporteerima panna.