Iga eduka ettevõtte peamiseks väärtuseks on nende inimesed. Sellest tulenevalt peaks iga ettevõtte eesmärkide hulka kuuluma võimalikult ohutu töökeskkonna loomine oma töötajatele. Ohutu töökeskkonna loomise alustalaks on aga kõikide antud keskkonnas toimuvatele olukordadele reageerimine. Väga tähtis on organisatsiooni ohutuskultuuri loomisel mitte olla eelarvamusliku suhtumisega alahinnates pealtnäha tühise olukorra mõju ettevõtte suuremate eesmärkide täitmisele.  Kuid neid aspekte lisaks suhtumisele on veel, miks peaks igat õnnetust või ohuolukorda ettevõttes kaardistama.

Tööõnnetused algavad väikestest intsidentidest

2019 aasta algusest muutus tööõnnetuste uurimise kord. Nimelt ei pea tööandja koostama ja tööinspektsioonile esitama vormikohast raportit nende tööõnnetuste kohta, kus töötaja sai kerge tervisekahjustuse ning töövõimetuslehele ei jäänud.

Endiselt aga kehtib põhimõte, et tööandja peab uurima aga kõiki õnnetusi ja ohuolukordi. Ohuolukord on õnnetus, kus keegi viga ei saanud. Vähenenud tööandja kohustused nende kergete õnnetuste uurimisel, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist töövõimetust. Tööandja võib sellise õnnetuse puhul otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, kuid tuleb lähtuda ikkagi põhimõttest, et igat intsidenti tuleb uurida ning teha vastavad järeldused.

Statistikast selgub, et 2019 aastal laekus Tööinspektsioonile 5230 teadet õnnetuste toimumisest töökohal. Seda on küll ca 400 võrra vähem kui aasta varem, kuid iga numbri taga on inimene, kes on oma tööd tehes saanud vigastada. Menetluste käigus selgus, et neist teadetest 378 juhul ei olnud siiski tegu tööõnnetusega ning 569 juhtumi puhul saatsid tööandjad teate õnnetuse kohta, mil töötajale tervisekahjustusega lõppenud kehavigastust ei tekkinud. Alates 2019.a selliseid pisivigastusi tööõnnetustena ametlikult enam ei registreerita. Nagu varem mainitud peab tööandja küll ise jätkuvalt uurima kõiki oma töökeskkonnas toimunud õnnetusjuhtumeid, kuid Tööinspektsioonile tuleb teada anda vaid sellistest juhtumitest, kui töötaja on saanud sellise tervisekahjustuse, et on pidanud jääma töövõimetuslehele.

Tööandjad ja töötajad on teadlikumad ning tööl juhtunud õnnetusi enam ei varjata või ei esitata neid olmetraumadena. Registreeritud andmete põhjal saame tõdeda, et Eestis toimub iga 1000 töötaja kohta ca 6 tööõnnetust. Lisaks näitab statistika, et ca kolmandik nendest tööõnnetustest toimub vähem kui aasta tööl olnud töötajatega. Need on nii noored, vastselt tööelu alustanud inimesed kui ka need, kes on vahetanud töökohta ja ohutud töövõtted uuel kohal pole veel selgeks saanud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just uute töötajate väljaõppele ja juhendamisele.

Ohuolukordadele reageerimine läbi teadlikkuse tõstmise

Iga õnnetuse või ohuolukorra kaardistamisel on võtmetähtsusega leida põhjuslik seos selle toimumise ja vältimise vahel. Miks see intsident aset leidis? Kas seda oleks saanud vältida? Kas praegused tegevused/meetmed on piisavad, et sarnane olukord uuesti ei korduks? Kui ei, siis mida saame ette võtta uute sarnaste olukordade vältimiseks? Need on olulised küsimused, millele tuleb leida vastus. Õnnetused ei juhtu tihti niisama, märgid selleks on enamasti olemas juba varem, kuid kas me jõuame neid tähele panna enne kui midagi juhtub, selles on küsimus. Sellele ongi peamiseks lahenduseks ka mitte lihtsamate puuduste eiramine, vaid nende kohene teadvustamine ja probleemi kohene kõrvaldamine. Intsidentide kaardistamine aitab ära hoida tööõnnetusi. Tühistena tunduvate asjaoludega tegelemine aitab eos ära hoida võimalikke raskemaid õnnetusi.

Oluline aspekt veel õnnetuste ja ohuolukordade registreerimise protsessis on kaasata sellesse kogu töötajaskond. Seda protsessi tuleb juurutada kogu kollektiivi käitumislikes protsessides tagamaks tõhuse toimimise. Miks seda teha? Töötajate teadlikkuse tõstmine oma tervisest, ohutu mõõdelaadi levimine igapäevastes tegevustes ja läbi selle üksteise rohkem märkamine, positiivsete tulemuste korral tunnustamine ja ühiste eesmärkide tugevnemine organisatoorsel tasemel. Kõik see on tegelikult inimeste jaoks väga oluline, kuid argipäevategemistes kipume ehk unustama. Kuid järjepidev juurutamine annab varem või hiljem tulemusi, millest kasvavad välja uued normid.

Kuidas VITS saab aidata?

Aga kuidas seda kõike teha, kui kellegi jaoks tähendab see pidevat lisatööd? Oluline on üle vaadata ka oma tööohutusalased protsessid ja mõelda ehk on tarvis läheneda võetud suunale innovatiivselt. Kuigi varem mainitud raporti koostamine inspektsioonile iga intsidendi kohta pole nõutud, aga uurima siiski peab, kuidas oleks kõige mugavam seda teha, et ei koguneks järjekordne kaust kuhugi seisma ning selle raportiga saaks ka peale koostamist mugavalt edasi tegutseda? VITSa platvormil on selleks lahendus, kus saad süsteemi mugavalt sisestada kas ohuolukorra või tööõnnetuse, kirjeldada intsidenti, siduda see vastava töötajaga ning vajadusel saata koheselt see info vastavale töötajale lahendada (nt. töötaja libastus maja ees trepil tekkinud augu tõttu, kuid pääses vigastusest, siis vältimaks sarnase juhtumi kordumist, teavitada vastavat töötajat, kes parandaks või organiseeriks olukorra paranduse). Kui olukord on parandatud, saab töötaja märkida süsteemis, et olukord on lahendatud ning seda näeb ka süsteemi haldav töötaja.

Loodetavasti tunduvad ülaltoodud mõtted teile asjalikud, miks tasub ka kõiki väiksemaid õnnetusjuhtumeid, ohuolukordi ja intsidente kaardistada. Loodan, et saite inspiratsiooni vaatamaks üle oma ettevõtte teadlikkus tööohutusprotsessidest.

Tanel Teder

VITS

Privacy Settings
We use cookies to enhance your experience while using our website. If you are using our Services via a browser you can restrict, block or remove cookies through your web browser settings. We also use content and scripts from third parties that may use tracking technologies. You can selectively provide your consent below to allow such third party embeds. For complete information about the cookies we use, data we collect and how we process them, please check our Privacy Policy
Youtube
Consent to display content from Youtube
Vimeo
Consent to display content from Vimeo
Google Maps
Consent to display content from Google
Spotify
Consent to display content from Spotify
Sound Cloud
Consent to display content from Sound