Müüt nr 1 kontoritöö on ohutu Olen kuulnud ettevõtetelt, et neil pole vaja töötervishoiu ja tööohutusega tegeleda, kuna neil on lihtsalt kontor ja seal ju ohte pole. Vale puha! Kontori peamine tervisekahjustus on tingitud pidevast sundasendist ehk istumisest, mille tagajärjel võivad välja areneda luu – ja lihaskonna haigused. Kontoris on kindlasti aktuaalsed psühhosotsiaalsed ohutegurid, mida tööandja peab tuvastama ning tegelema. Ka ei puudu kontorites tööõnnetused – 2016 aastal 89st kontoris juhtunud tööõnnetusest 16 olid raske iseloomuga ehk luumurrud. Põhjused olid peamiselt seotud liikumisteedega.  Kõik töötervishoiu ja tööohutusega seotud tegevused on kohustuslikud kõikidele ettevõtetele sõltumata töö ohtlikkusest. 

Müüt nr 2 riskianalüüsi peavad tegema ainult ohtlikku tööd tegevad ettevõtted Jällegi vale. Riskianalüüsi peavad tegema kõik ettevõtted, kellel on töölepingulised kohustused. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuseks hinnata ära, millised riskid on töökeskkonnas ja kui tõenäoliselt need ohustavad töötajat ning millised on tagajärjed.  Kindlasti, mida suurem on ettevõte, seda mahukam on riskianalüüs, aga ka 1 töötajaga ettevõtted peavad ettevõttele riskianalüüsi koostama. 

Müüt nr 3 Kõik töötajad tuleb saata tervisekontrolli Nii ja naa. Automaatselt ei pea kõik töötajad tervisekontrolli saatma, vaid ainult need töötajad, keda töö käigus ohustab mõni ohutegur ning selle teadmise annab töökeskkonna riskianalüüs. Tõsi on see, et väga vähe on töid, kus töötajat ei ohusta mitte ükski ohutegur. Oluline on aru saada, millised riskid töötajal on, sest nii saab jälgida, et kuidas konkreetne risk töötaja tervist mõjutab ja kuidas neid ennetada saaks. 

Müüt nr 4 Ettevõtte valdkonnast oleneb, millised nõuded on ettevõttel Mulle öeldakse tihti, et kuidas VITS saab kõiki ettevõtteid aidata, kui nõuded on ju erinevad. Tegelikult on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded samad olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast. Küll aga võivad lisanduda määruse nõuded teatud valdkonna ettevõtetele, nt kemikaalidega tegelevad ettevõtted, ehitusettevõtted jne.  Kui Töötervishoiu ja Tööohutuse seadus ning seal viidatud määrused kehtivad kõikidele ettevõtetele/asutustele, kus on töölepingulised töötajad. 

Müüt nr 5 Ettevõttel on vähe töötajaid, Tööinspektsioon minu juurde ei jõua Ei saa kinnitada, et see tõele vastaks, kuna minu klientideks on olnud 1 töötajaga ettevõtted, MTÜ-d, kes just nimelt on mu poole pöördunud, kuna Tööinspektsioon käis külas või on kohe külla tulemas.  Tööinspektsioonil on oma süsteem, mille järgi nad ettevõtteid külastavad ja kindlasti töötajate arv mängib rolli, kuid see hoiab pigem ära selle, et nad teie juurde tihti jõuavad. Ja see, et nad teie juurde siiski jõuavad ei tähenda ka seda, et keegi kuskil on kaebamas käinud. Tegemist on suure tõenäosusega siiski rutiinse järelevalve kontrolliga. 

Müüt nr 6 Juhendamisel loeb vaid allkiri, et tööandja kaitstud oleks See ei vasta kindlasti tõele. Kui töötajale antakse ette suur kaustiku täis juhendeid ja eeldatakse, et ta loeb selle läbi mõne tunniga ja sealjuures jätab ka kõik meelde, siis see on võimatu. Olgem ausad, ega endalegi see kõik meelde ei jääks. Seega kui midagi peaks juhtuma, siis lisaks sellele, et kas töötaja on andnud allkirja, vaadatakse ka juhendamise sisu – kui palju materjali pidi ühe juhendamise korraga meelde jätma ning, kas sellele järgnes ka väljaõpe.  Soovitus on, et kui on palju erinevaid tööprotsesse, siis jagage juhendamine tsükliteks. Tutvustakse juhendeid tööprotsessi kaupa ning sellele võiks järgneda väljaõpe, mis lihtsalt öeldes on töövõtete praktika juhendaja silmade all. Nii omandab töötaja ohutud töövõtted palju kiiremini ja kindlamalt. 

MÜÜT 7 kui töötaja on kirjutanud avalduse, siis ta vastutab ise oma tervise eest